Otsing
Kehalise aktiivsuse ja aju tervise uurimisrühm
Võtmesõnad/märksõnad: Kehaline aktiivsus (physical activity), kehaline treening (exercise training), harjutuspausid (exercise breaks), aju tervis (brain health), kognitiivne funktsioon (cognitive function), mälu (memory), tähelepanu (attention), mõtete uitamine (mind wandering), akadeemiline võimekus/edukus (academic performance), vaimne heaolu (mental well-being).
Ülevaade uurimisrühma põhilistest tegevustest: Uurimisrühm keskendub kehalise aktiivsuse ja aju tervise vaheliste seoste uurimisele elukaare vältel. Uurimisrühmas läbiviidavate uuringute eesmärk on mõista, kuidas erinevat tüüpi ja erineva intensiivsusega kehaline aktiivsus mõjutab vaimset heaolu ja kognitiivset võimekust/funktsioone lastel, noortel, täiskasvanutel ning vanemaealistel.
Uurimisrühma liikmed:
MARIT SALUS,
PhD, uurimisrühma juht
SIRET LÄÄNELAID, MSc (terviseteadus)
MERLE VARIK, PhD (ühiskonnateadused)
IVI VAHER, MSc (liikumis- ja sporditeadused)
KATRIN TINT, MSc (psühholoogia)
JELENA SOKK, PhD (liikumis- ja sporditeadused)
Uurimisrühma teadustöö taustast:
Teadusuuringute põhjal on regulaarne kehaline aktiivsus seotud stressi, ärevuse ja depressiivsete sümptomite vähenemisega ning psühholoogilise heaolu ja positiivsete emotsioonide suurenemisega. Laste puhul soodustab regulaarne liikumine kognitiivset arengut, parandades näiteks mälu ja tähelepanuvõimet; noorte täiskasvanute puhul võib see toetada õpioskusi ja akadeemilist edukust; eakate puhul aitab kehaline aktiivsus aeglustada kognitiivsete võimete langust ning toetab aju plastilisust – aju võimet kohaneda, õppida ja säilitada vaimseid funktsioone vananedes.
Lisaks üldisele kehalisele aktiivsusele uurib uurimisrühm sihipäraseid sekkumisi, näiteks lühikesi kehalise aktiivsuse pause istuva töö või õppetöö vahepeal. Lühikesed aktiivsed liikumispausid võivad elavdada vereringet, stimuleerida ajutegevust ja parandada keskendumisvõimet. Analüüsitakse, kuidas erinevad liikumisvormid – alates igapäevasest mõõdukast kehalisest aktiivsusest kuni struktureeritud treeningprogrammideni – toetavad keha ja aju vaheliste seoste tugevnemist ning soodustavad nii vaimset kui kehalist heaolu.
Publikatsioonid:
- Läänelaid S, Ortega F, Kunovac Kallak T, Joelsson l, Ruiz J, Hreinsson J, Wånggren K, Stavreus-Evers A, Kalda R, Salumets A, Altmäe S. (2021). Physical and Sedentary Activities in Association with Reproductive Outcomes among Couples Seeking Infertility Treatment: A Prospective Cohort Study. International Journal of Environmental Research and Public Health, 18 (5), 2718. DOI: 10.3390/ijerph18052718.
- Salus M, Tillmann V, Remmel L, Unt E, Mäestu E, Parm Ü, Mägi A, Tali M, Jürimäe J. (2023). Serum Osteocalcin, Sclerostin and Lipocalin-2 Levels in Adolescent Boys with Obesity over a 12-Week Sprint Interval Training. Children (Basel). 8;10(5):850. doi: 10.3390/children10050850. PMID: 37238398; PMCID: PMC10216930.
- Salus M, Tillmann V, Remmel L, Unt E, Mäestu E, Parm Ü, Mägi A, Tali M, Jürimäe J. (2022). Effect of Supervised Sprint Interval Training on Cardiorespiratory Fitness and Body Composition in Adolescent Boys with Obesity. Journal of Sports Sciences. ;40(18):2010-2017. doi: 10.1080/02640414.2022.2125199. Epub 2022 Sep 20. PMID: 36126151.
- Salus M, Tillmann V, Remmel L, Unt E, Mäestu E, Parm Ü, Mägi A, Tali M, Jürimäe J. (2022). Effect of Sprint Interval Training on Cardiometabolic Biomarkers and Adipokine Levels in Adolescent Boys with Obesity. International Journal of Environmental Research and Public Health. 3;19(19):12672. doi: 10.3390/ijerph191912672. PMID: 36231972; PMCID: PMC9564781.
- Sõritsa D, Mäestu E, Nuut M, Mäestu J, Migueles J, Läänelaid S, Ehrenberg A, Sekavin A, Sõritsa A, Salumets A, Ortega F, Altmäe S. (2020). Maternal physical activity and sedentary behaviour before and during in vitro fertilization treatment: a longitudinal study exploring the associations with controlled ovarian stimulation and pregnancy outcomes. Journal of Assisted Reproduction and Genetics. DOI: 10.1007/s10815-020-01864-w.
Uurimisrühma tööga seotud tudengite lõputööd:
- Kurvits, M. (2020). Kõrge intensiivsusega intervalltreening ning mõõduka intensiivsusega kestev treening ning nende omavaheline võrdlus kehakoostise muutumisel. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Lõputöö. (Juhendaja: M. Salus)
- Tamm, K. (2022). Füüsilise aktiivsuse olulisus Alzheimeri tõve ennetamisel. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Lõputöö. (Juhendaja: M. Varik)
- Pullerits, M. (2025). Jõutreeningu mõju vanemaealiste kognitiivsele võimekusele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Lõputöö. (Juhendajad: I. Vaher, M. Varik)
- Aru, I. (2025). Lihasvõimsuse languse põhjused, selle hindamise ja arendamise metoodikad vanemaealistel. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Lõputöö. (Juhendaja: I. Vaher)