Mänguteraapia

NB! HETKEL ON KOHAD TÄITUNUD. UUS INFO TULEB SÜGIS 2026!

Mänguteraapia on lapsekeskne ja mittedirektiivne teraapiavorm, mis kasutab mängu lapse loomuliku eneseväljendusviisina. Turvalises ja toetavas keskkonnas saab laps läbi mängu väljendada oma tundeid, kogemusi ja sisemisi pingeid ning õppida nendega ise toime tulema.

Mänguteraapia aitab tugevdada lapse enesehinnangut, arendada vastutuse võtmist ja enesejuhtimise oskusi ning leevendada stressi. See on toetav nii emotsionaalsete ja käitumuslike raskuste korral kui ka kriisi- ja traumajärgsel perioodil.

Mänguteraapia sobib kergemate emotsionaalsete ja käitumuslike raskuste puhul ja ei hõlma psüühikahäirete diagnoosimist ega ravimite määramist. Mänguteraapia on ühtlasi ennetav teraapiavorm. Kui lapse meeleolu või vaimne tasakaal on häiritud, võib just varajane toetamine läbi mängu aidata raskuste süvenemist ennetada.

Mänguteraapia võib olla abiks kui lapsel on:

emotsionaalsed raskused (ärevus, hirmud, kurbus);
käitumisprobleemid (agressiivsus, trotslikkus);
õpiraskused või muud mured koolis;
raskused sotsiaalsetes suhetes (eakaaslased, vanemad, aga ka üksildus);
elumuutustest tulenev stress (vanemate lahutus, kolimine, lähedase surm, pikaajaline haigus või puue, lapsendamine);
läbielatud õnnetusjuhtumid või traumaatilised sündmused (hülgamine, väärkohtlemine);
esinenud enesevigastamist, söömishäireid.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis pakutakse mänguteraapiat 4-15 aastastele vanustele lastele. Teenust viib läbi mänguterapeudi väljaõppe saanud spetsialist. Enamasti toimub teraapia üks kord nädalas ning sõltuvalt lapsest ja vajadusest on keskmiselt vajalik 6-10 teraapiaseanssi.

Lisainfot jagab Liana Kurg, liana.kurg@tartuh.ee

NB! HETKEL ON KOHAD TÄITUNUD. UUS INFO TULEB SÜGIS 2026!