EESTI SUPLUSVESI: MILLAL ON UJUDA TURVALINE JA MILLAL MITTE?

Suvi Eestis tähendab paljude jaoks veekogude äärde suundumist – ujumine on meie kliimas hinnatud ja tervislik ajaviide. Kuid kas Eesti suplusvesi on alati ohutu? Lühike vastus on: üldiselt jah, kuid teatud oludes tuleb olla teadlik võimalikest riskidest.  

Suplusvee kvaliteet Eestis

Eesti suplusvesi on valdavalt hea kvaliteediga. Ametlikus järelevalves on 56 supluskohta, kus Terviseamet jälgib igal suvehooajal vee puhtust. Analüüse tehakse siiski vaid ligikaudu neli korda hooaja jooksul, mistõttu tulemused ei pruugi alati peegeldada hetkeolukorda.

👉 Vaata supluskohtade nimekirja ja tulemusi: terviseamet.ee/suplusvesi 

Mikroobid vees – millal muutuvad need ohtlikuks? 

Suplusvee kvaliteeti hinnatakse kahe indikaatorbakteri kaudu: 

• Escherichia coli (E. coli) 
• Soole enterokokid 

Need bakterid on loomulik osa inimeste ja loomade soolestiku mikrofloorast. Enamasti nad tervet inimest ei kahjusta, kuid liigne kogus vees võib viidata fekaalreostusele ja olla ohtlik, kui vesi satub suhu – eriti väikelastel või nõrga immuunsusega inimestel. Samuti tuleks vältida ujumist avatud haavadega. 

Indikaatorbakterid on nagu hoiatusmärgid – kui neid on palju, võib vees leiduda ka muid kahjulikke mikroorganisme, mis analüüsides ei pruugi isegi välja tulla.

Kuidas fekaalne reostus veekogusse satub?

Levinuimad väärarusaamad viitavad sellele, et keegi on vett kasutanud tualetina. Tegelikult on reostuse allikad sageli looduslikud või seotud infrastruktuuriga. Peamised põhjused: 

• Vihmavee äravool – pärast tugevaid sademeid jõuab veekogudesse maapinnalt reostus, sealhulgas koerte, lindude ja metsloomade väljaheited. 
• Kanalisatsioonilekked – purunenud või ülekoormatud torustikud võivad saju ajal paisata puhastamata reovett veekogusse. 
• Kariloomade ligipääs veele – veekogus liikuvad või sealt jooma pääsevad loomad võivad seda reostada. 
• Hajapiirkondade kuivkäimlad ja kaevikud – võivad lekkida või olla veekogudele liiga lähedal. 
• Inimesed ise – suur rahvahulk, puuduvad tualetid ja madalad hügieenistandardid võivad reostust suurendada. 

Kuigi fekaalset reostust pole tavaliselt silmaga näha, tuleb meeles pidada, et soojem vesi on mikroobidele soodsam kasvukeskkond.

Mis tegelikult põhjustab nahaärritust ja allergiat?

Ehkki bakterid ise põhjustavad harva nahaprobleeme, on olemas ka teised riskitegurid: 

• Sinivetikad – võivad toota toksiine, mis ärritavad nahka ja silmi ning on ohtlikud allaneelamisel (loe põhjalikumalt sinivetikatest siin, samuti leiad siit ka juhised, kuidas ise hinnata, kas tegu võib olla just sinivetikaga). 
• Tserkaarid – vees levivad lindude parasiidid (imiusside vastsed), mis võivad põhjustada sügelust või löövet, armastavad sooja ja seisvat vett (loe põhjalikumalt tserkaaridest siit). 
• Keemiline reostus – pestitsiidid, väetised ja õli satuvad vette eeskätt tugeva vihmaga. 
• Taimne hõljum ja looduslik orgaaniline materjal – võivad põhjustada allergilisi reaktsioone tundlikel inimestel.
  

7  soovitust ohutuks suplemiseks Eestis

1. Vali ametlik supluskoht. Ametlikel randadel tehakse veeanalüüse ja jälgitakse ohutust. 
2. Ära uju pärast tugevat vihmasadu. Oota vähemalt 24–48 tundi, eriti väiksemates veekogudes, et vältida sajujärgset reostust. 
3. Väldi vee neelamist ja ujumist avatud haavadega. Suu või haava kaudu võivad mikroobid organismi sattuda ja põhjustada haigusi. 
4. Hinda vee lõhna ja välimust. Kui vesi on sogane, haisev või pinnal on sinakasroheline kiht, ära uju ega lase lastel ega lemmikutel sellises vees ujuda. Kui võimalik, siis vali veekogu, kus ei armasta pesitseda linnud 
5. Pese või loputa end pärast ujumist ning vaheta riided. Kui kogu keha pole võimalik pesta, siis loputa puhta veega kindlasti silmad, suu ja käed – vältimaks võimalikke reaktsioone või haigusi. Tserkaaride puhul on oluline ka ennast rätikuga korralikult kuivatada (vaheta ka ujumisriided!) 
6. Hooli keskkonnast. Kasuta keskkonnasõbralikke päikesekaitsevahendeid. Ära jäta prügi randa ega vette. Lemmikloomad vii spetsiaalsetesse lemmikloomasõbralikesse randadesse. 
7. Märkad midagi kahtlast? Anna teada! Teavita Terviseametit või kohaliku omavalitsuse esindajat, kui märkad vetikate vohamist, surnud loomi või reostust.

Loe rohkem ja jälgi veeohutuse infot:

👉 www.terviseamet.ee/suplusvesi